Igemete ravi
Igemehaiguste esmasteks tunnusteks on halb hingeõhk, veritsevad igemed, hammaste suurenenud liikuvus, hammaste asendimuutused ja hambavahede tekkimine. Seda põhjustavad halb suuhügieen, suitsetamine kui ka geneetiline eelsoodumus.
Kõige sagedasem igemehaigus on parodontiit, mis on hammast ümbritsevate kudede põletik. Parodontiidi tõttu hävineb aja jooksul hammast ümbritsev luu, mille tagajärjel hakkavad hambad loksuma ja närimine muutub valulikuks. Parodontiit esineb üldjuhul täiskasvanutel ja on krooniline haigus, kuid on olemas ka laste ja noorukite parodontiit, mis võib kohati väga agressiivne olla ning vajab kindlasti ravi.
Esmane igemete ravi on hambakivi ja katu korrapärane puhastus. Üliolulist rolli mängib ka patsiendi kodune suuhügieen. Regulaarselt tuleb käia hambaarsti juures kontrollis ning lasta hambaid professionaalselt puhastada.
Kaugele ulatuvat parodontiiti, mis on tekitanud juba luulised kahjustused, on võimalik teatud juhtudel ka kirurgiliselt ravida kuid täpsed ravimeetodid sõltuvad juba konkreetsest patsiendist, tema haiguse ulatusest, koostöö soovist ja harjumustest.
Igemehaiguste ravi on pidev protsess. Kui haigus on juba edasi arenenud, siis seda täielikult välja ravida pole enam võimalik. Haigust saab ainult kontrolli all hoida ja ennetada selle progresseerumist.
Paljudel juhtudel ei ole vaja kirurgiliselt sekkuda ja haiguse saab kontrolli alla ka mittekirurgiliste protseduuride abil. See on patsiendi jaoks oluliselt soodsam ja mugavam lahendus. Seetõttu ongi inimesele endale kasulikum pöörduda hambaarsti poole võimalikult kiiresti kohe pärast esimeste sümptomite ilmnemist.
Igemepõletiku ravimata jätmisel (hambakattu ja kivi ei eemaldata) hakkavad hambaid ümbritsevad kinnituskoed hävinema. Hamba kinnitus lõualuusse kaob ja tekivad sügavad taskud hambajuure ja igeme vahele, kus on soodne pinnas parodontiiti tekitavate bakterite kasvuks. Sealt on juba võimatu patsiendil endal kui ka väga raske arstil hambakivi ja kattu puhastada.
Igemehaiguste ravi puhul sõltub ravitulemus väga suurel määral patsiendi soovist haigust kontrolli all hoida. Esmane tingimus on regulaarselt hambaarsti juures käimine, et hoida hammaste seisukord koguaeg kontrolli all ning teostada vajaduse korral professionaalset hambakatu- ja hambakivieemaldamist ning kirurgilist küretaazi. Igapäevane suuhügieen, hammaste pesu ja hambavahede pesu pikendavad ravitulemuste kestvust.
Kui parodontiit on levinud juba nii kaugele, et on tekkinud luulised taskud, on neid teatud juhtudel võimalik kirurgiliselt puhastada ja kunstluuga taastada.
Hambakivi tekib hambale jäänud puhastama hambakatust. Hambakatt omakorda koosneb suus elavatest bakteritest, mis paljunedes tekitavad enda peale uusi ja uusi bakterite kihti. All olevad bakterid surevad ära ja nende sisse ning vahele ladestuvad süljes olevad mineraalid. Sellest tekibki hambakivi. Hambakivi asub nii hambakrooni pinnal kui ka levib mööda hambajuurt alla poole iget, lagundades hambakinnituse lõualuusse.
Hambakivi puhastamine igeme alt toimub spetsiaalsete instrumentide abil ning seda nimetatakse küretaaziks. Nii hambakivi eemaldamine igemepealselt hambaosalt kui ka küretaaz viiakse tavaliselt läbi kohaliku tuimestusega.